Renoveerimine

Kõiki katuste või hoonete  ümberehitamistöid, mille käigus parandatakse olemasolevat seisukorda saab nimetada tegelikult renoveerimistöödeks. Kui tegemist on põhjalikuma ümberehitusega, kus muudetakse ka konstruktsioone (sarikad, talad, seinad vms) siis tuleks selliseid ehitustöid nimetada juba rekonstrueerimiseks. Ja viimaks, kui ehitustööde eesmärk on taastada võimalikult lähedast olukorda kunagisele ja kasutatakse traditsioonilisi materjale ning  töövõtteid, saab neid töid nimetada […] Loe edasi...

Laudkatused

Laudkatuseid ehitati ajalooliselt vähemtähtsatele kõrvalhoonetele. Tänapäeval, kui materjal on taas avastatud, projekteeritakse neid ka kõigile muudele, isegi ühiskondlikele hoonetele. Mõnikord võib see lahendus olla probleemne, kui aluskihid on läbi mõtlemata. Puit on elav materjal ja „mängib” küllaltki palju, nii võib halbade asjaolude kokkulangemisel mõni serv veidi lahti kerkida. Ajalooliselt on laudkatuseid paigaldatud kahel viisil: horisontaalselt […] Loe edasi...

Laastukatused

Laastud on olnud Eestis enamlevinud puidust katusematerjal, nii võime tänapäevalgi avastada vananeva eterniitkatuse alt just laastu- ja pilpakatuseid. Katuselaastud on ajalooliselt tuntud hiljemalt 18. sajandi lõpust. Laiemalt levisid need siiski 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Kõigepealt asendati seoses rehepeksumasina laiema levikuga õlgkatused Lõuna-Eestis kus 1922. aastaks olid laastukatustega kaetud juba pooled hooned. Katuselaastu […] Loe edasi...

Sindelkatused

Sindelkatused levisid Eestisse Soomest 19. sajandi lõpul, kui Alexander Martin Luther koos Markel Makaroviga asutasid ettevõtte, mille edukamaiks müügiartikliks saidki just katusesindlid. Esialgu toodi sindleid Soomest, hiljem aga asuti Eestis ise saagima. Teise tähelepaneku kohaselt mäletatakse sindlite tegijatena 19. sajandi rändavaid juudi käsitöölisi, kes kogu töö tegid käsitsi liimeistri ja vastava soonehöövli abil. Seetõttu on […] Loe edasi...

Kimmkatused

Kimmikatustel on ajalooliselt väga pikad traditsioonid Põhjamaades, Euroopas, laiemalt tuntakse neid ka Ameerikas üldnimetaja shindle nime all. Kimmikatuse ehk kimmkatuse toormeks on tavaliselt enamlevinud ja vastupidavam kohalik puit, mis varieerub Eesti haavast, lehise ja seedrini Ameerikas. Põhjamaades on siiski levinuim tooraine kohalik mänd ja kuusk, mis meie oludes on tõestanud ennast vastupidavamana. Kimmid on põhimõtteliselt […] Loe edasi...