Sindelkatused
Sindelkatused levisid Eestisse Soomest 19 saiandi lõpul, kui Alexander Martin Luther koos Markel Makaroviga asutasid ettevõtte, mille edukamaiks müügiartikliks katusesindlid said. Esialgu toodi neid Soomest, hiljem aga asuti Eestis ise saagima. Teise tähelepaneku kohaselt mäletatakse sindlite tegijatena 19. saj rändavaid juudi käsitöölisi, kes kogu töö tegid käsitsi liimeistri ja vastava soonehöövli abil. Seetõttu on mõnel pool nimetatud sindelid ka juudilaudadeks.
Katusesindlid on oma olemustelt saetud okaspuupakust 60 cm pikkused lauakesed, mille jämedamas servas on soon ja teisel pool punn. Katusel kinnituvad nad teineteise sisse ja moodustavad päris tugeva terviku. Katusesindlid valmistatakse okaspuidust, kuna see „liigub“ katusel vähem kui näiteks haab. Sindlil on kindel kuju, mistõttu paistab sindelkatus nägusam kui laastukatus. Sindelkatust võib paigaldada kõigile katustele, mille kalle ületab 30 kraadi, eelkõige sobib puidust katusekate loomulikult vanadele, renoveeritud hoonetele, kus ehk varemgi on puidust katus olnud. Aga miks mitte ka täiesti uutele hoonetele, puit on ju eelkõige looduslik ja väga väärikas ehitusmaterjal.
Paigaldamisviise on sindelkatusel kaks: sindlid saab asetada räästa suhtes 90 kraadi alla püsti või dekoratiivsem paigaldusviis on asetada need 30 – 40 kraadise nurga alla nn „kalasaba“ mustrisse. Viimase paigaldusviise eeliseks on see et vihmavesi hakkab sellise katuse peal jooksma üle soone, kuna sindliread paigaldatakse kord paremalt vasakule ja siis vastupidi, alati nii et soone pool jääks allapoole. Sindelkatuse soone osa peetakse materjali eeliseks, kuid teises vaates on see ka puuduseks, kuna just soonest ei kuiva materjal alati ära ja pikapeale võib sellest alguse saada mädanemisprotsess. Seetõttu tuleb kindlasti suurt hoolt pöörata katuse hooldamisele.
Hooldustöödest sõltub suurel määral katusekatte vastupidavus, hea peremees vaatab oma katuse vähemalt korra aastas üle, eemaldab lahtise prahi ja immutab katuse vastavalt vajadusele orienteeruvalt 5 aasta tagant. Erilist tähelepanu tuleks siinjuures pöörata neeludele jm keerulisematele kohtadele, kuhu kipub lumi ja vihmevesi pikemaks ajaks jääma. Korrektse hooldamise korral ei ole puitkatustele probleemiks kesta ka 60-80 aastat. Tänapäevaste meetodite ja materjalide kasutamisel arvatakse siiski et võimalik eluiga jääb 10 aastat kihi kohta, mis tagab vastupidavuse vähemalt 30 aastaks ja sõltub suuresti ka katuse asukohast, katuse kaldest, hooldusest ja loomulikult ka paigaldusest.
Katusesindli immutamiseks kasutatakse peamiselt tõrvaõli ja tehnoloogiliselt saab sindleid immutada kas enne paigaldamist need ca 50% ulatuses läbi kastes või peale paigaldamist ja lõpliku kuivamist sindlite välimist kihti üle võõbates. Muinsuskaitsealustel hoonetel kasutame lisaks ka katuste tõrvamist, kus katusekatte kaetakse tulel või muul allikal soojendatud vedela tõrvaga.
Viimased uudised
Parim rahvuslik katus 2011 18.04.2012
Äsjalõppenud ehitusmessil Eesti Ehitab 2012 tunnustati parimaid katuseehitajaid. Neljapäeval, 12.aprillil korraldatud avalikul seminaril anti kätte auhinnad võitjatele. Ürituse raames esines IFD (katusemeistrite maailmaorganisatsioon) peasekretär Detlef Stauch, kes tutvustas nii IFD tegevust ja eesmärke, kui ka IFD maailma parima katuse konkursi töid ja tulemusi. Ühtlasi andis Detlef Stauch üle AS Nordeconile maailma parima metallkatuse auhinna Ahhaa Keskuse katuselahenduse eest. Puitkatused [...] Loe edasi...