Laastukatused
Laastukatused on olnud Eestis enamlevinud puidust katusematerjal, nii võime tänapäevalgi avastada vananeva eterniitkatuse alt just laastu- ja pilpakatuseid. Katuselaastud on ajalooliselt tuntud hiljemalt 18. sajandi lõpust. Laiemalt levisid nad siiski 19. sajandi lõpuks ja 20 alguseks, kõigepealt asendati seoses rehepeksumasina laiema levikuga õlgkatused Lõuna-Eestis ja 1922 aastaks olid laastukatustega kaetud juba pooled katused.
Katuselaastu toorainena on kasutusel erinevad puuliigid, valiku esmaseks kriteeriumiks peaks olema oksavaba ja kergesti töödeldav puit. Seetõttu eelistatakse tänapäeval peamiselt haavapuitu, kuid levinud on ka kuusepuit, mis tegelikult on peenikeste teravate oksakohtadega. Vähemlevinud on männipuidust laastud, kuna männil on suured oksakohad. Haava eeliseks on suhteliselt oksavaba puidu osa, küll aga kipub haavapuit päikese käes rohkem „mängima“ kui okaspuu.
Enamus laastukatuseid ehitatakse kolmekordsed, mis on puidust katusematerjalide jaoks optimaalne. Paksemad katused ei pruugi pärast tugevaid vihmasadusid ära kuivada ja võivad seetõttu minna mädanema. Kahekordsed katused soovitaksime ehitada ainult vähemtähtsatele kõrvalhoometele, kuna paratamatult peab kahekordne kate oluliselt vähem vastu. Üldjoontes peetakse tänapäevaste puitkatuste elueaks 10 aastat kihi kohta, lõunapoolsed katuseküljed saavad tavaliselt kiiremini otsa, sest kõige laastavamalt mõjub katuselaastule päikese UV kiirgus. Korrektse hooldamise korral peavad katused kindlasti ka pikemat aega vastu ja vastupidi, ehk hooldamata katusekate võib jääda sambla jm oksa-lehesoga alla, mis seob vett katusel ja pidevalt märja katuse eluiga jääb oluliselt lühemaks hooldatud katuse omast. Korrektne peremees vaatab oma katusekatte vähemalt korra (või kaks) aastas üle, eemaldab sealt lahtise soga ja vajadusel tõrvab või tõrvaõlitab katusekatte. Puitkatuse kestvuse eelduseks on ennekõike piisavalt kiire materjali kuivamine. Selle tagab kas suurem katuse kalle või puidu kaitsmine niiskuse ja vee eest ning loomulikult korrektne puhastamine.
Meie firma valmistab nii haava- kui kuuselaastusid pikkusega 510 – 520 mm, seega paigaldame kolmekordse katuse 165 mm sammuga ja kinnitame laastud pika peenikese naelaga. Seda on oluline teada roovituse (50*50 mm saematerjal) rihtimiseks, et laastud hiljem ikka peale sobiksid. Klassikalisel laastukatusel on hari kaetud ikka harjalaudadega, milleks valmine võimalikult laia laua, tavaliselt 180 või 200 mm. Viiluotstesse tuleb 150 mm lai viilulaud, ning katuse peale veel servi katma 100 mm.
Laastukatuse ehitamisega saab iga haamrit käes hoida suutev meistrimees väikeste nõuannete ja näpunäidetega hakkama aga kuna tänapäeval tegeleb igaüks pigem sellega milles ennast kõige pädevamalt tunneb siis oleme nõus ka jõuga appi tulema.
Viimased uudised
Parim rahvuslik katus 2011 18.04.2012
Äsjalõppenud ehitusmessil Eesti Ehitab 2012 tunnustati parimaid katuseehitajaid. Neljapäeval, 12.aprillil korraldatud avalikul seminaril anti kätte auhinnad võitjatele. Ürituse raames esines IFD (katusemeistrite maailmaorganisatsioon) peasekretär Detlef Stauch, kes tutvustas nii IFD tegevust ja eesmärke, kui ka IFD maailma parima katuse konkursi töid ja tulemusi. Ühtlasi andis Detlef Stauch üle AS Nordeconile maailma parima metallkatuse auhinna Ahhaa Keskuse katuselahenduse eest. Puitkatused [...] Loe edasi...