Laastukatused
Katuselaastud on puidupakust spetsiaalse masinaga lõigatud materjal. Katuselaast on puidust katusekattematerjalidest kõige lihtsam, traditsioonilisem ja ka odavaim. Katuselaastud on ajalooliselt tuntud hiljemalt 18. sajandi lõpust ja tihti arvatakse, et see on ainus puidust katusekattematerjal, mida ta tegelikkuses loomulikult ei ole. Laastukatus on väga sarnane pilpakatusega erinevus seisneb materjali valmistamise tehnoloogias - pilbast valmistati käsitsi, laastu aga juba masinaga. Nii kohtame tänapäeval siiski laastukatuseid ja pilbas jääb aina enam unustuse hõlma.
Laastukatust võib paigaldada nii kahe-, kolme-, kui ka neljakordsena, elamud said vanasti vähemalt kolme- ja kõrvalhooned pidid leppima kahekordse laastukatusega. Paigaldamisel tuleb hoolega jälgida laastusoomuse suunda, need peavad olema suunaga ülevalt alla, et vesi laastu sisse ei jookseks. Puuliikidest sobivad katuslaastuks kuusk, haab, mänd. Kuna laastu puhul on oluline oksavaba puit, on üldlevinud enamasti haab.
Laastukatuse kasutusiga korrektse hooldamise korral võib küündida samuti 30 aastani nagu ka teistel puidust katusekattematerjalidel. Füüsiliselt jääb laast küll katuselt õhem aga puidu lõhestamine säilitab puidurakkude terviklikkuse.
Viimased uudised
Nirisevad räästad viitavad kasimata katusele 30.01.2012
Katusekatte eluiga pikendab peale liigile omase hoolduse selle puhastamine ja seisukorra kontrollimine igal kevadel ja igal sügisel. Puudealuseid katuseid tuleb puhastada lehesaju algul ja enne külmasid. “Korra või kaks korda aastas tuleb puhastada kindlasti. Väga aktiivselt ei maksa lund maha ajada, võib katuse ära trampida,” selgitab plekk-katustele spetsialiseerunud OÜ Plekk-katusemeister tegevdirektor Jaanus Aedla. Just kevadel [...] Loe edasi...