Kimmkatused
Katusekmmidel on ajalooliselt väga pikad traditsioonid põhjamaades, Euroopas ja laiemalt tuntakse neid ka Ameerikas üldnimetaja „shindle“ nime all. Kimmikatuse ehk kimmkatuse toormeks on tavaliselt enamlevinud ja vastupidavam kohalik puit, mis varieerub Eesti haavast, lehise ja seedrini Ameerikas. Põhjamaades on siiski levinuim tooraine kohalik mänd ja kuusk, mis meie oludes on tõestanud ennast vastupidavamana.
Kimmid on põhimõtteliselt kiilukujulised lauakesed, mis kas saetakse või lõhestatakse valitud puidust. Puitkatused OÜ valmistatavad kimmid on mõõtudelt järgmised: laius 80 mm, alumine ots 14-15 mm, ülemine ots 2 -3 mm. Saame valmistada oma tootmise poolel ka erimõõdulisi kimme vastavalt tellimusele. Kimmidel on palju kasutusvõimalusi: nii katusel ja fasaadil, kus enamasti on materjal okaspuidust aga ka sisevoodrina saunaruumises, kus lasutatakse haava- või lepapuitu.
Ehitamine: Tänapäeval on levinud arusaam et puidust katusekate vajab lisaks vettpidavat kihti aga kimmkatused ehitatakse ennekõike kaitsmaks alumisi konstruktsioone vee, mehhaanilise kulumise vms kahjustuste eest, nagu ka muudest materjalidest katuseid. Enamasti ehitatakse kimmikatused kolmekihilised, kus pealmise rea kimm katab alati alumise rea kimmide vahelise prao ja pikkuselt ca 2/3 nendest. Kuna kimmid on pikkuses kiilukujulised siis jääb alumine, paksem kolmandik järgneva rea alt välja ja kattele vastupidavuse lisamiseks on soovitatav seda osa kimmist kaitsta, kas tõrvaõli või puhta puutõrvaga. Enamlevinud puidust katusekatete immutusvahend on tõrvaõli, mis on hästi töödeldav ja kättesaadav. Puutõrv on levinud rohkem muinsuskaitsealustel objektidel, kus oluline ajalooline autentsus ja pikk vastupidavus. Kimmkatustele saab anda ainulaadse väljanägemise nende otsi erikujuliseks lõigates, levinud on teravaotsalised, ümarad või ühele küljele viltu lõigatud otsad. Siin võib julgelt oma fantaasial lennata lasta.
Vastupidavusest: Kaasaja kimmikatused kestavad orienteeruvalt 10 aastat katusekatte kihi kohta, st 3-kihilisele katusele võib ennustada vähemalt 30 aastat. Edasine kestvus sõltub peremehe/naise hoolitsusest, korra või kaks aastas võiks hoolas inimene ka oma katuse üle vaadata, sealt lahtise soga (puulehed, okkad) alla pühkida ja vastavalt vajadusele katusekatet immutada-kaitsta. Katuse iga lühendavateks teguriteks on: kalle alla 26 kraadi
Kas ma saan endale kimmikatuse ehitada? Kimmikatust saab ehitada igala hoonele, mille katusekalle on vähemalt 26 – 30º. Madalama kaldega katustelt ei valgu vihmavesi kiiresti maha ja katuse eluiga on lihtsalt lühem. Meie oleme ehitanud ka madalama kaldega katuseid näiteks juhul, kui need on põhikatusega ühenduses (tuulekoda, sissekäik), et säilitada hoone terviklikkus. Sellisel juhul tuleb ehitada lihtsalt korralik vettpidav aluskiht ja juhul kui kate saabki varem otsa on seda lihtne eemaldada ja uus paigaldada, ilma et tuleks karta läbijookse.
Nagu teisedki looduslikest materjalidest katused, ei ole korralik kimmikatus kindlasti odav. Hinnatase on täiesti võrreldav kivikatuse või veltsplekist katusekattega. Koos vana katusekatte mahavõtmise, transpordi jm kuludega tuleb keskmine m² hind 30 – 45 eur sõltuvalt katuse keerukusest, konstruktsioonist ja valitud materjalidest.
Ajalooliselt on Tallinnas Nõmmel päris palju sindli ja kimmikatustega projekteeritud Edgar Velbri majasid, nimatatud hooneid kutsutaksegi „Vilbri majad“, kuna lugupeetud arhitekt elas ka ise sarnases majas (Vabaduse pst 127), mis on tänapäevani säilinud
Viimased uudised
Parim rahvuslik katus 2011 18.04.2012
Äsjalõppenud ehitusmessil Eesti Ehitab 2012 tunnustati parimaid katuseehitajaid. Neljapäeval, 12.aprillil korraldatud avalikul seminaril anti kätte auhinnad võitjatele. Ürituse raames esines IFD (katusemeistrite maailmaorganisatsioon) peasekretär Detlef Stauch, kes tutvustas nii IFD tegevust ja eesmärke, kui ka IFD maailma parima katuse konkursi töid ja tulemusi. Ühtlasi andis Detlef Stauch üle AS Nordeconile maailma parima metallkatuse auhinna Ahhaa Keskuse katuselahenduse eest. Puitkatused [...] Loe edasi...